Skip to main content

Viies päev: Aegviidu - Simisalu

8. juuli 2017
Läbitud vahemaa - 51 km

Hommikul liikusime tagasi Aegviidu looduskeskuse poole. Plaan oli käia söömas, looduskeskuses käia pesemas ja laadida telefone ja akupanku. Saime passi uued templid ja suundusime dušši alla. Kahjuks oli



Aegviidu e Matkapealinn










Vaskuss Kalajärve lõkkekoha juures




Kakerdaja raba






Simisalu-Matsimäe raba loodusrada




Comments

Popular posts from this blog

Esimene päev teel

4. juuli 2017 Läbitud vahemaa - 61,28 km Hommikul ärkasime vareste kraaksumiste peale, kes käisid laagriplatsil toitu otsimas. Öö oli jahe ja ega väga magada ei saanudki. Tegime hommikusöögi, pakkisime asjad kokku ja hakkasime umbes 11 ajal liikuma tagasi Nõva külastuskeskuse poole matkateelise passide järgi. Seni kuni looduskeskuse tädi meie matkapasse registreeris vahtisime meie keskuses ringi. Uudistasime mikroskoobi all erinevaid maailma randadest pärit liivasid - oli päris põnev. Enne ära minekut ostsime veel jäätist ja pidasime plaani kuhu ja mis ajaks jõuda võiks. Olime vaid paar kilomeetrit sõitnud, kui kohtasime kahte härrat ratastega, kes samuti sama teed läbivad, siiski ainult Aegviiduni, kuna Ähijärve ots oli neil eelnevatel juba tehtud. Ajasime nendega mõnikümmend minutit juttu ning soovisime teineteisele head teed. Esimeseks peatuskohaks oli Lepaaugu lõkkekoht , mis asus järve kaldal ning samas ka paarisaja meetri kaugusel merest. Lepaaugust järgmise lõkkekohani lä...

Kolmas päev

6. juuli 2017 Läbitud vahemaa - 34,8 km Hommikul asju kokku pakkides tuli hoovihma ja isegi rahet. Õnneks ei saanud me vihma kaela kuna puhastasime eilsest heina sees sõitmist heina täis käiguvahetajasid, mis võttis omajagu aega. Hardi leidis eile ka oma jala pealt puugi, õnneks ei olnud see veel hammustada jõudnud ja uitas niisama mööda Härra karvast säärt ringi. Jõudes Tõdva tanklani tegime üsna pika peatuse. Laadisime telefone, sõime seljankat ja pirukat ning täiendasime toidu ja veevarusid. Taevas oli pilvine ja pidevalt ähvardas vihma tulla. Kulgesime siis vaikset mööda kruusateid Saarte raba lõkkekoha poole. Lõkkekoht keerav tee oli äärmiselt sopane ja auklik. Hardi suutis peagu mutta rattaga ära uppuda. Samuti oli Saarte raba lõkkekoht oli täiesti heina kasvanud ja mingi uss oli seal nahka vahetanud. Vähemalt oli seal metsaonn, kus oleks saanud ööbida. Tee järgmise lõkkekohani läks aga järjest hullemaks. Oli vaja läbida pikk kitsas  täiesti võssa ja heina kasvanu...