Läbitud vahemaa - 61,28 km
Hommikul ärkasime vareste kraaksumiste peale, kes käisid laagriplatsil toitu otsimas. Öö oli jahe ja ega väga magada ei saanudki. Tegime hommikusöögi, pakkisime asjad kokku ja hakkasime umbes 11 ajal liikuma tagasi Nõva külastuskeskuse poole matkateelise passide järgi. Seni kuni looduskeskuse tädi meie matkapasse registreeris vahtisime meie keskuses ringi. Uudistasime mikroskoobi all erinevaid maailma randadest pärit liivasid - oli päris põnev. Enne ära minekut ostsime veel jäätist ja pidasime plaani kuhu ja mis ajaks jõuda võiks.
Olime vaid paar kilomeetrit sõitnud, kui kohtasime kahte härrat ratastega, kes samuti sama teed läbivad, siiski ainult Aegviiduni, kuna Ähijärve ots oli neil eelnevatel juba tehtud. Ajasime nendega mõnikümmend minutit juttu ning soovisime teineteisele head teed. Esimeseks peatuskohaks oli Lepaaugu lõkkekoht, mis asus järve kaldal ning samas ka paarisaja meetri kaugusel merest.
Lepaaugust järgmise lõkkekohani läks tee 3 km mööda mereäärset piirivalvurite teed Keibu lõkkekohani, mis oli nii liivane, et rattaga sõita polnud võimalik ja pidi lükkama. Ratta lükkamise tegi keeruliseks raske koorem, mille tõttu rattad pidevalt sügavale liiva tungisid ja need kohutavad suured mustad sipelgad, kes ronisid IGALE POOLE ja lihtsalt hammustasid. Ja neid oli selle 3 km peal NII PALJU, ma pole enne nii palju sipelgaid näinud. Terve tee oli nende uuristatud käike täis. Üks hammustas mind rinnast ja teine kaenlaaugust 😭. Hardi küll pakkus mulle enne varianti minna mereäärt pidi, kus vesi oli liiva kokku pakkinud aga ma ei olnud nõus - oi kus ma hiljem kahetsesin seda, et läksime originaalteed pidi.
Keibu lõkkekohast edasi kulges tee enamasti mööda rannikut ning jõudis mereäärse kiviklibust teeni. Kuna kiviklibu peal oli keeruline sõita ja see rand oli seal tõsiselt ilus tegime seal väikese peatus. Sealsamas kaldaäärsel merel peatus vähemalt 20 luigepaari, mis nad seal tegid, ei tea (pidasid vist sõjaplaani või paaritusid). Viskasime rannal lutsu ja leidsime sealt ka ühe fossiili. Kuna nii Paldiski kui ka Ämari lennuväli on sealsele rannale väga lähedal lendas meil pea kohalt üle korduvalt 2 hävitajat. Sealne rannikuäärne tee oma valge kruusatee ja paljude kadakatega meenutas väga Saaremaad ning oli väga ilus. Jõudes lõpuks Vihterpalu lõkkekohani, mis asus maantee ääres otsustasime, et vaja oleks poes käia ning kuna Vihterpalust me poodi ei leidnud oli vaja minna edasi 10 km Harju-Ristis oleva poeni. Me eksisime totaalselt ära, kuna levi oli kehv ja GPS ei suutnud tuvastada kus oleme. Õnneks juhatas üks lahke võssist välja hüpanud vanahärra meid õigele teele. Kuna kell hakkas juba kuus saama ja me ei teadnud kaua Harju-Ristil pood lahti on otsustasime matkateelt kõrvale kalduda ja aja säästmiseks kihutada mööda maanteed. Jõudes Harju-Risti kiriku juurde otsustasime sealt teed küsida ja kuna pood oli lahti kella 20-ni vaatasime ka kiriku üle ning ronisime ka torni. Poolel teel torni oli tehtud väike "tornikohvik", kus oli kohviaparaat ning diivan puhkamiseks. Trepp torni oli nii järsk ja kõrgete astetega, et iga kord kui uue aste ette võtsid, käis põlv vastu lõuga, pole siis ime, et torni suunduva ukse peal oli hoiatus, et südamehaiged ja lapsed ei tohi minna. Alla tulles tegime ka väikese annetuse ning ajasime pikalt kirikutädiga juttu.
Käisime poest läbi ja asusime teele Padise lõkkekohani, mis asus Padise terviseradade ääres künka otsas. Kui olime asjad juba lahti pakkinud liitusid meiega ka kaks ratturitest rännumeest, keda teekonna alguses kohtusime. Ajasime lõkke ääres pikalt juttu, sõime, jõime ja tuttu ära. Öösel tulid sinna ööbima ka mingid välismaalased.
 |
| Poose poose |
 |
| Liivane piirivalvurite tee |
 |
| Kiviklibust tee |
 |
| Fossiil |
 |
| Äärmiselt vaenulikud sipelgad liivasel piirivalvurite teel Lepaaugu lk ja Keibu lk vahel |
 |
| Harju-Risti kiriku torni viiv trepp. Pildi peale ei tundugi nii järsk olevat |
Comments
Post a Comment