Skip to main content

Neljas päev

7. juuli 2017
Läbitud vahemaa - 64 km

Alustasime teed Saula lõkkekohast Alavere poole päeva esimese katsumusega, milleks oli uuesti Pirita jõe viaduktist ja selle ääres olevast tõkkest üles ronimisega. Tee oli põhiliselt mööda kruusateesid. Sellel lõigul läksid jalgrattatee ja jalgsitee pidevalt lahku, kuna jalgsitee soised metsarajad ei ole rattaga läbitavad. Siiski suutsime meie jalgrattatee pikal ümbersõidul valesti keerata ja jõudsime jalgteele ja kuna sealt ei läinud ka ühtegi suuremat teed kust pidi sõita otsustasime minna mööda seda edasi. INSTANT REGRET! Pinnas oli nii künklik ja samas soine, tee oli kitsas ja varustus jäi pidevalt puude külge kinni, samuti oli igalpool kuusepuud mis peksid vastu nägu. Sellel rajal oli äärmiselt palju putukaid. Pea ümber tiirutas mingi must pilv ja seisma ei saanud jääda, kuna kohe tuldi kallale. Kuna metsa oli hiljutu tehtud oli viimane pikk teelõik metsast välja mööda täiesti püdelat metsateed, mis on metskonna masinate poolt täiesti pahupidi keeratud.
Alavere lõkkekohta jõudes olime mõlemad täiesti läbi. Sõime ühe toitvama lõuna ja puhkasime pikemalt jalga.
Alaveres käisime poest läbi ning alustasime teed edasi Aegviidu poole. Tee lookles mööda ilusaid metsade ja põldude vahelisi kruusateesid. Suutsime kuskil järjekordselt ära eksida ja sõitsime lõpuks mööda maanteed Jägala jõe poole. Tegime pikema peatumise Jägala jõe tammi ja selle juures oleva vana lagunenud veskihoone juures. Hardi olevat sealt kunagi paadimatkal oma digika ära lõhkunud. Nüüd läbib matkatee Kõrvemaa maastikukaitseala.
Jõudsime lõpuks Krani lõkkekohta, mis oli kruusatee ääres ja otsustasime, et aega veel on ning sõidame see 10 km Aegviiduni ikka ära. Kuskil poole tee peal tuhisesime mööda kraavist üles tulevast mägrast, kes pääses napilt Hardi ratta alla jäämisest. Mäger ja Hardi mõlemad ehmatasid päris korralikult, mägraonu kukkus ümber ja sisistas suurest vihast.
Jõudsime lõpuks Aegviidu külastuskeskuse juurde, mis oli juba kahjuks suletud. Kuna looduskeskuse juures telkida ei või liikusime 2 km edasi Nikerjärve telkimisalani, kus ööbisime. Telkimisala läbisid mitmed terviserajad, kus liikus palju rattureid ja niisama looduse nautijaid.




Kus see tee on!?

Aga kus siin tee on!?







Alavere lõkkekoht

Kanep!!



Veskihoone Jägala jõe tammi juures



Lõpuks Aegviidus

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Esimene päev teel

4. juuli 2017 Läbitud vahemaa - 61,28 km Hommikul ärkasime vareste kraaksumiste peale, kes käisid laagriplatsil toitu otsimas. Öö oli jahe ja ega väga magada ei saanudki. Tegime hommikusöögi, pakkisime asjad kokku ja hakkasime umbes 11 ajal liikuma tagasi Nõva külastuskeskuse poole matkateelise passide järgi. Seni kuni looduskeskuse tädi meie matkapasse registreeris vahtisime meie keskuses ringi. Uudistasime mikroskoobi all erinevaid maailma randadest pärit liivasid - oli päris põnev. Enne ära minekut ostsime veel jäätist ja pidasime plaani kuhu ja mis ajaks jõuda võiks. Olime vaid paar kilomeetrit sõitnud, kui kohtasime kahte härrat ratastega, kes samuti sama teed läbivad, siiski ainult Aegviiduni, kuna Ähijärve ots oli neil eelnevatel juba tehtud. Ajasime nendega mõnikümmend minutit juttu ning soovisime teineteisele head teed. Esimeseks peatuskohaks oli Lepaaugu lõkkekoht , mis asus järve kaldal ning samas ka paarisaja meetri kaugusel merest. Lepaaugust järgmise lõkkekohani lä...
Post a Comment
Read more

Viies päev: Aegviidu - Simisalu

8. juuli 2017 Läbitud vahemaa - 51 km Hommikul liikusime tagasi Aegviidu looduskeskuse poole. Plaan oli käia söömas, looduskeskuses käia pesemas ja laadida telefone ja akupanku. Saime passi uued templid ja suundusime dušši alla. Kahjuks oli Aegviidu e Matkapealinn Vaskuss Kalajärve lõkkekoha juures Kakerdaja raba Simisalu-Matsimäe raba loodusrada
Post a Comment
Read more

Kolmas päev

6. juuli 2017 Läbitud vahemaa - 34,8 km Hommikul asju kokku pakkides tuli hoovihma ja isegi rahet. Õnneks ei saanud me vihma kaela kuna puhastasime eilsest heina sees sõitmist heina täis käiguvahetajasid, mis võttis omajagu aega. Hardi leidis eile ka oma jala pealt puugi, õnneks ei olnud see veel hammustada jõudnud ja uitas niisama mööda Härra karvast säärt ringi. Jõudes Tõdva tanklani tegime üsna pika peatuse. Laadisime telefone, sõime seljankat ja pirukat ning täiendasime toidu ja veevarusid. Taevas oli pilvine ja pidevalt ähvardas vihma tulla. Kulgesime siis vaikset mööda kruusateid Saarte raba lõkkekoha poole. Lõkkekoht keerav tee oli äärmiselt sopane ja auklik. Hardi suutis peagu mutta rattaga ära uppuda. Samuti oli Saarte raba lõkkekoht oli täiesti heina kasvanud ja mingi uss oli seal nahka vahetanud. Vähemalt oli seal metsaonn, kus oleks saanud ööbida. Tee järgmise lõkkekohani läks aga järjest hullemaks. Oli vaja läbida pikk kitsas  täiesti võssa ja heina kasvanu...
Post a Comment
Read more