Teine päev

5. juuli 2017

Läbitud vahemaa - 58 km

Ärkasime üsna hilja, kuskil 10 paiku. Selleks ajaks olid meie öised kaaslased juba minema läinud. Tegime kiire ampsu ja pakkisime asjad kokku, sest plaan oli süüa suuremat hommikusööki Padise kohvikus. Hommikusöögiks oli talupojasupp mulle ja hakklihakaste Hardile. Kõhud täis alustasime teed Rummu karjääri poole. Matkatee läks mööda karjääri tagumist teed (mitte vangla äärest), mis oli lompe täis ja vajas pidevat manööverdamist. Tegime paar peatust ka järve ääres, pildistasime, nautisime vaadet ja sõime komme. Rummu karjääri kaldal asub Paekalda puhkekeskus, kus saab tellida sauna ja majutust, samuti korraldavad nad sukeldumisüritusi.

Tee äärde jäi ka Laitse ralliparki mingi rada (google mapsi kohaselt asub see tunduvalt kaugemal), kus keegi ka korralikult rallitas. Vasalemmas möödusime Vasalemma rüütlimõisa härrastemajast ehk Vasalemma lossist ning tegime raudteejaamas väikese jäätisepausi. Üle raudtee asus ka Vasalemma suur paekivikarjäär, kus käis tihe töö ja kaevandamine.

Ohtu lõkkekohas tegime väiksese söögipausi ja peesitasime niisama. Järjekordselt lendasid meist üle hävitajad. Matkatee kulges edasi mööda kruusiateesid Keila linna servas asuva Keila jõepargini. Kuna meil oli vaja osta süüa ja Hardile magamiseks matt, otsustasime ka linna sisse minna, kuna matkatee algselt sealt läbi ei lähe. Käisime Gusto pizzabaaris pastat söömas ja tiirutasime tundude viisi linna peal ringi, et leida sobivat matti. Lõpuks saime mati ostetud Bauhofist väga mõistliku hinnaga.

Jõudes tagasi matkateele ületasime Keila jõe ning lõpuks ka Tallinn-Pärnu maantee silla. Rada jätkus Keila jõe luhal oleval rajal, kus hein oli kulmudeni. Rajal oli keegi ammu-ammu ATVga sõitnud ning seetõttu oli mingi jälg olemas, kuid samas oli tee rööpaid ja auke täis. Kuna hein oli nii kõrge ei olnud auke näha ja panin nii mõnigi kord matsu ning korra õnnestus ka üle pea käia.

Selline õudne tee kestis nii mõnegi kilomeetri jõudes lõpuks Metsanurme II lõkkekohtani. Kuna lõkkekoha polnud piisavalt puid ja telki oli raske kuhugi paigutada otsustasime liikuda rada pidi edasi Metsanurme lõkkekohani I (vahepeal oli seal veel mingi ujumiskoht lõkkekohaga). See koht oli minu jaoks nii creepy. Mina eelistan telkida pigem männimetsas, kus on palju valgust, kui ööbida kuskil paksu metsa ääres kõrge heina sees. Lõkkekoht vajas kõvasti kõpitsemist, seal ei olnud ka korralikku lõkkeaset ning lõke oli tehtud suvalisse kohta. Keegi oli seal hiljuti pidu pidanud - meid ootas seal laiali pekstud pooleldi põlenud puud ning okselaik. Samuti oli lõkkekoha läheduses mingi lambikas niidetud plats, kus oli merekonteiner ja kilesauna taoline telk ning mingi väike ringikujuline aed (lähedal ei olnud ühtegi maja). Tegin veel Hardile nalja, et näe siin toimuvad mingid nõiarituaalid ja seal aia sees hoiavad ohvriloomi 😅. Hea nali küll, sest selle tõttu ei saanud ma terve öö magada. Terve öö haukusid kuskil väga kaugel koerad ja ma kartsin, et nüüd kindlalt külastab meid öösel mõni hunt või karu.